Keskus Fotoalbum Nagi Album.ee Toru

Logi sisse

Unustasin parooli   Sisene ID kaardiga

asd

http://www.formspring.me/onoffonx Andke tuld :D 15. juuni 2010

Üldine

Sugu
Naine

Sulge Muuda BlogRSS

Me, myself & others

Üle kuu kuu on möödunud. Proovin siis seda blogi ka nüüd jälle natuke elustada. Kes sellest veel natukenegi huvitunud on, siis ütlen niipalju, et millestki te eriti ilma pole jäänud.. Teadagi sügis-talv on selline periood, kus ilma maneežita ratsutajad suurt teha ei saa. Seega sügisel sõitsin, palju veel kooli ja töö kõrvalt vaba aega oli ning ilmad kannatasid. Vahepeal pidasin oma 2 kuud kui mitte rohkem pausi ja nüüd siis tagasi sadulas.
Asjad muutunud siis niipalju, et Zephia ja Ivy on müüdud. Aramis ja Amrita, kes vahepeal sõita olid, samuti. Loola, Vau ja Casa on tiined, niiet varsti siis oodata pisikesi :)
Sõidan siis hetkel Zizit (i. Zazko), kes on Casa poolõde ja kui kõik plaanide ja ootuste kohaselt läheb, tahaks sellel suvel võistlemise poole pealt vähe aktiivsem olla, kui seda nüüd mõned viimased aastad olnud : D. Sinnani aga pikk tee. Plats on paksu lume alla mattunud, sisse sõidetud vaid üks suur ringike. Tee sa siis seal midagi asjalikku. Ehk siis praegu toimub ainult see, et ma lihtsalt liigutan teda. Süsteemsemat trenni saab tegema hakata alles siis, kui ilmad vähe soojemad ja see jama ära sulab. Maastikul sai ta nüüd ka esimest korda käidud. Natuke põdes mööda sõitvaid autosi ja aias olevaid haukuvaid koeri. Aga ilusti saime hakkama.. päris närivapustust ei saanud, sest Riina oli Vioolaga julgustuseks kaasas. Seega all good.
Mis siis veel.. Fighting Fit'st üks 4a nooruk saduldada ja ratsastada. Kõik siiamaani kulgenud probleemideta. Viimased korrad isegi seljas käinud. Teda ei paista üldse ratsanik häirivat. Mulle see muidugi sobib ideaalselt.
Siis Säreverest tuli hiljuti kaks noort. Üks sai aastaseks ja teine kolmeseks. Kolmene on siis poniruun. Eestlase-täisverelise ristand. Täitsa asjalik näeb välja. Natuke selline liiga pealetükkiv aga pole viga. Seljas käimist veel ei harrasta, seega teeme vaid kordetrenne.
Ja kuna Pilleriin käis eelmine nädal külas, siis saab ka kuiva jutu kõrvale pilte(:

Zizi

Regatt

Regatt

Fighting Moonlight Girl aka Bibi

Bibi
Amaretto- Tegime paksule natuke trenni

C.
Oh isver, kui kaua pole endast märku andnud. Pole enam väga seda viitsimist ja aega. Teeks siiski mingisuguse kokkuvõtte selle 5 kuu jooksul toimunust. Paraku keegi seda blogi vist enam ei jälgi, seega noh, enda jaoks : D

Viimane postitus oli sellest ajast, kui noored olid veel saduldamata. Nüüdseks on need noored juba sadulas ning ratsastusse toodi veel teisigi hobuseid. Alustan aga algusest.

Esmalt läksid sadulasse taluomaniku enda hobuseid. Neid oli siis veel kokku 6. Ühe eestlase, Veenuse, koolitamine minu käe all jäi lühidaks, sest õnnestus ta siis üks hetk maha müüa.
Järgmisteks olid kaks tori mära- Loola ja Vau. Mõtlesin küll, et alustan lihtsamatest, kuid nendega alustamine sai hoopis keerukamaks kui vereliste endiga. Mitte, et ma nüüd ainult liiva sõin. Ei alla pole kellegi seljast veel see suvi kukkunud. Lihtsalt need kaks hobust osutusid veidi pelglikumaks kui teised ning seetõttu ehmatas neid peaaegu iga väiksem asi. (Loola) (Vau)(Veenus)


Järgmisena tuli Sassi Belgiast toodud Ivy Queen, kes on Apoleon Timpex´st (ei Nimmedor). Too osutus aga ülimalt mõistlikuks. Temaga probleeme ei tekkinudki. Ühtlasi oli too hobune ka esimene, kes maastikukogemuse sai. Üldiselt lõppeski nende 3 aastaste ratsutamiseks ettevalmistus maastikul käimisega. See siis oli ühtlasi nagu "test", kuidas nad ratsanikku teises situatsioonis kuulavad..


Zizi´ga, kes on siis Zaskost (Casa poolõde, muide täitsa ühesugused näevad välja ka), ei olnud samuti midagi hullu. Arvestades siis tema poolõe käitumist, mil teda saduldati, oli mul üsna halb eelaimdus, kuid seda asjata. Kulges temagagi muretult.


Zephia, samuti Zaskost, kuid kes on Sisley poolõde, olid vähe teised lood. Täpselt nagu õde, oli temagi jube plahmerdis, ainult tatsab ringi, paigal ei seisa jms. Ühesõnaga jäi temast selline närviline mulje. Temaga siis sai tehtud palju rahulikumalt ja mõned korrad seljas käidud. Vahepeal sai üldse seisma jäetud. Mingi hetk käis ka Britt ja Teri-Ann külas koos oma hobustega. Seega Britt nõustus ka temale selga ronima. Tegi korde peal ka traavi ja ei olnudki midagi. Täitsa tore loom.



Suve keskel toodi sõita ka Kehtna tallist üks hobune. Sadulas vähe käinud. Oli ratsanikku alla visanud. Noh, ühesõnaga sama lugu- tuli hobune sõitma saada. Mul ta miskit ei teinud, lihtsalt samamoodi pisut pelglik ja tahtis alt ära joosta. Miski nädalakese sain sõita. Hobune isegi õppis galoppi jooksma ja pisikesed hüppedki said sooritatud. Seejärel tuli Saaremaalt (or Hiiumaalt? : D) üks pere ja müüdud see ilus must ruun oligi.



Muudest elukatest said ka Casa ja Amaretto trenni. Casa sooritas juuli lõpus oma elu esimesed võistlused. (Koos Vioolaga). Võiks öelda, et küllaltki edukalt. Amarettoga sain veidi skeemi sõidetud ja ühel üritusel esinemas käidud.
(Casa) (Amaretto)

Augustis toodi jällegi pisike hall ristandmära Ceira sõita. Siiamaani teeme tööd ja areng on silmnähtav. Ei tea küll, mis siis saab, kui kooliaeg käes ja ma linnas jälle, kuid loodetavasti on võimalus veel ka edasi teha, sest hobune ise on väga meeldiv käsitleda ja sõita.

Niisiis. Jäänud veel kaks hobust. Amrita ja Vega. Amrita panime mingi hetk pärast varssumist uuesti sadulasse. Algus ei olnud just kuigi paljutõotav. Ikkagi mingisugune eestlase isepäisus ja muidugi ka see, et hobune aastaid seisnud. Lõppude lõpuks jõudsime ühele meelele, ning nüüd sõidab väga kenasti. Too on ka müüa. Natuke veel tööd teha ja täitsa tore lastehobune oleks.
Vegat aga käin teises tallis tegemas. Too siis Versost. Tegelikult temaga üsna alles sai alustatud. Sadulaga juba ammu sinapeal, ainult ratsanik pole seljas käinud. Ehk siis sellega alles harjutame. Esmamulje hea. Hästi käsitletud ja mõistlik loom tundub. (Amrita)

(Vega)

Praeguseks siis kõik. Ehk kirjutan-annan märku ka varem kui 5 kuu pärast. :p Ülejäänud pildid selle aasta noortest on nähtaval siin: http://fotoalbum.ee/photos/Carms/sets/1274163

Later,




C.

Tegelikult polegi palju öelda. Algne plaan, mis pidi talvel "aktiveeruma", kukkus suhteliselt ära koha kauguse tõttu tallinnast ning kuna omal autot pole, siis oleks olnud üsna raske kooli kõrvalt neid käike planeerida + kui nädalavahetusel oleks pidanud Raplas tallis ka ise olemas olema..so, jäi ära. Agano, mis seal ikka.
Sõita pole küll praktiliselt saanud 2 kuud ja natuke peale aga õnneks on juba kevad, lumi peaaegu, et sulanud. See tähendab siis seda, et üsna pea on võimalik juba liivaplatsi kasutama hakata, tuua eelmise aasta 2 noort tagasi töösse. Samuti vajavad sadulasse panemist uued noored, kes 3ks said. Neid siis suisa 6 tükki. Üpriski palju rohkem, kui tavaliselt.
Nendega olen tegelikult läbi talve juba väheke tööd teinud. St. tallivahel tallivahel näppinud, harjanud. Sadulat selga pannud ja ka väheke kordetanud. Seda teemat nad nüüd õnneks juba taipavad. Kes rohkem, kes vähem. Kui nüüd rohkem aega tekib, siis peakski ette võtma selle vähe keerulisema teema-selgamineku. Mõnega, ma usun, et erilist probleemi ei tohiks olla. Paar tükki aga teevad mind vähe ettevaatlikumaks. Kuigi pealtnäha malbed ja rahulikud võivad ju üllatada ning teised seevastu, kes alguses äkilisemad tundusid, olla hoopiski lihtsamad. Aga eks paistab, mis saab.

Kui nüüd lähiajal talli lähen, katsun miskid pildid ka teha kui vähegi ilma on. :)

C.
Vaevalt keegi siia enam tsekib aga niipalju on mul küll öelda, et things are gonna change. Lähemalt võibolla juttu siis kui aeg käes on.


C.
Hei.
Pole päris mitu kuud kirjutanud. Ajaliselt ei jõua ja samas pole midagi eriti öelda ka. Ei teagi, kas keegi üldse loebki veel aga mis seal ikka. Ratsutanud olen vaid nii palju, kui ma ka Raplas käin. Ehk siis reedest pühapäevani tavaliselt.
Hobused on kõik kenasti rullideks söönud ja paks karv peale kasvanud. Ikka erilised mõmmikud näevad välja.
Kuna Casa siiski Belgiasse ei läinud, siis jäi ta mulle edasi sõita ja hetkeseisuga 3 hobust siis treeningus.
Viki on juba nii kenasti arenenud nende väheste sõidukordade jooksul, et see on suhteliselt hämmastav. Julgesin isegi Triinu selga panna ja hea oli vaadata, et isegi vähemkogenud ratsanik nii ilusti hakkama saab. Anneli käis ka üks nädal, tegime uue müügivideo. http://www.youtube.com/watch?v=rCY0tzIASio&feature=channel_video_title Ei ütleks, et kolme aastase kohta, kes alla 20 korra sõitnud, väga halb oleks. Minu enda oskused nende pikkade pausidega ainult vähe rooste läinud lol:)

Sisley kohta mis ma oskan öelda. Tüübil on energiat liiiiga palju üle. Trennis on seda väga raske õigesse kohta suunata, üritada teda hoida rahuliku ja lõdvestununa.. Temperament hakkab lõpuks välja lööma. Igatahes ma olin nii harjunud juba vana temaga, milline ta suvel oli, et ei oleks osanud oodatagi, et pärast ilusat relaxed soojendust galopi ajal pea jalgevahele tõmbab ja konnahüppeid tegema hakkab. Kuna ma parasjagu olin poolistakus ka, siis tulin sealt ka alla nagu kännuämblik. Ronisin küll selga tagasi aga kuna õlg valutas meeletult, siis lasin natuke traavi ja olin sunnitud sisse minema. See nali lõppes siis hiljem kiirabis ja käisin käsi kaelas nädal aega. Arvatakse, et sidemete venitus vms aga ortopeedi juurde saan alles veebruaris. Järjekorrad on linnas pikad hehe.
Anyway nüüd ta enam valu ei tee, möödas ka sellest nii 3 nädalat. Imelik natuke on liigutada aga pole hullu. Sisleyga rohkem pole jamasid ka olnud. ei usalda enam niipalju ja katsun ennast ka rohkem seljas jälgida ja tähelepanelikum olla.
Aa, paksust tegime ka kuu aega tagasi miski uue video. http://www.youtube.com/watch?v=tRkmkPc4ymA&feature=channel_video_title

Sellest rääkides, siis alles eelmine nädal suutsin jälle valvsuse kaotada, usaldades hobust liiga palju. Jutt siis Casast, kes alles eelmine nädal tuli tagasi treeningusse, enne seda seisnud augustist saati. Kuna esimene päev pärast jooksutamist ja natuke seljas käimist oli okei, mõtlesin teisel päeval kohe minna. Tallist platsile minnes vahtis küll kõiksugu asju, tunda oli juba kui pinges ta oli ja valmis plahvatama iga vale heli peale. See ka siis juhtus, ma ei tea mille peale ta võis ehmatada kui üldse aga vaevu platsile jõudnud ja mõne sammu jalutanud tuli sealt eest ja tagant ja paar õhkuhüpet ka. Oma 20 sekki püsisin seljas ja siis järsu kõrvalehüppe tagajärjel leidsin ennast taaskord maast. Jalg oli veel ratsmesse kuidagi jäänud ja sain paar meetrit kenasti järgi lohisetud ka, kuni need lõpuks pooleks otsustasid minna.
Seisin seal siis natuke aega, puus tuikas korralikult aga jonni ei jätnud. Lonkasin hobusele järgi, kordetasin nii 5-10 minti ja ronisin tagasi.
Ma ei tea noh, pole ikka väga ammu kukkunud. Just mõtlesin, et nüüd saan mitme aasta eest järgi need korraga. :D

Samal päeval hiljem lubasin veel Gerda noorega tegelema minna. Selleks hetkeks oli juba väga valus kõndida aga siiski käisin ära. Kordetasin, käisin seljas. Üsna mõistlik noor loom on. See pühapäev nüüd ilmselt uuesti.
Järgneval päeval ma muidugi voodist praktiliselt tõusta ei suutnudki. Pool puusa oli katsudel lihtsalt tuim, kuigi liigutades lõi valu sinna ja alaselga küll. Mõtlesin, et nüüd on perses jälle, nagu 2010 suvel.
Lasin ühikakaaslasel end jälle kiirabisse sõidutada. Veeresin seal ratastooliga ringi, tehti röntgen särkivärki. Luu terve (no shit eks), kompuutrit ei tehtud, niiet ei tea, kas kõik päris korras ikka ongi. Detsembri lõpus siis neuroloogi juurde :D
Nädal küll juba möödas, ratsutama olen ka juba jälle jõudnud aga ikka veel annab üsna korralikult tunda. Selga maast on nt üsna piinarikas ronida. Aganoh, mis ma ikka halan. Vigadest tuleb õppida. Kahju lihtsalt, et pole kedagi natuke kogenumat ja julgemat, kes neid nädala sees saaks ja viitsiks liigutada. Okei, kasvõi kordetada. Ehk oleks neil oma energiat siis mujale suunata kui minu pidevale allaloopimisele :D

Loodaks nüüd muidu sellest nädalavahetusest hobustest miskid pildid ka saada vahelduseks. Oleks kena:3
Lõpetan nüüd igatahes oma pika igava jutuga. Nautige sügist ja olge tublid!

C.

Nonii. Nüüd siis september ja mina olin sunnitud seoses ülikooli minekuga Tallinna kolima. Seega ratsutamiskohta ega hobuseid mul enam otseselt polegi. Nii palju kui ma ka nädalavahetustel kas kodus (&maasikmäel) või kellelgi külas sõitmas hakkan käima, siis nii ilmselt jääbki. Kui kellelgi just mingit tööd seoses hobustega või hobust ennast, kellega mõned korrad nädalas ratsutada, et asja päris ära ei unustaks. Igatahes võib siis ühendust võtta.

Viimased suvenädalad möödusid igatahes kenasti. Panin tolle uue halli sadulasse. Ei teinud teist nägugi. Riina jalutas natuke mind käekõrval, teist korda jalutasime ka veel käekõrval. Kolmandat korda läksin üksi selga ja proovisin üksi ratsutada. See aga lõppes sellega, et 15-20 minuti jooksul kakerdasime me heal juhul pool ringi välja, sest ta lihtsalt mitte ei osanud edasi liikuda, vaid ei tahtnud ega viitsinud. Seega 4-ndal korral kui ma temaga sõitma läksin, muutsin natuke taktikat ja läksin hoopis maastikule. Loomulikult mitte üksi, 2 hobust oli veel. Alguses ta ei tahtnud isegi teise hobuse järgi liikuda aga lõpuks ta täitsa nautis seda metsas käiku, tegime esimest korda traavi ka.
Hiljem tagasi jõudes läksin ka korra platsile ja jalutasin täiesti probleemideta seal paar ringikest. Niiet oli abi. Ja kusjuures metsas käik on paljudel juhtudel abiks, nagu kogemused on näidanud. :)

Mingi aeg oli siis see ESH hobuste ülevaatus maasikmäel. Oli hobuseid kes väga üllatasid, ja paar tükki, kellest oleks oodanud vähe paremat tulemust. Kokkuvõttes said siis lõppülevaatusele Bibi, Zephia, Ivi Queen. Tulemused on näha kas ESHKS lehel & hobumaailmas.

Hm, siis veel.. Sugulane, kes sõidab & töötab rootsis, käis eelmine nädal trenni andmas. Tegime erinevaid harjutusi ja hüppasime. Kujutlematult hea tunne on, kui keegi üle pika aja vaatab, jagab soovitusi ja ütleb oma arvamust. sain palju uusi häid ideid, kahjuks pole kellegi peal enam rakendada neid :D

Aa, ükspäev ma suutsin alla ka kukkuda. Kena lahkumiskink Sisley poolt, kellest ma seda never poleks oodanud :D Põhimõtteliselt ma kukkusin viimati aasta ja 2 kuud tagasi (Kaarmal Storyga, kui selgroolülid paigast nihkusid). Ta oli üleüldse jube energiline ja väge täis too päev. Isegi hüppas jõulisemalt kui muidu.
Esimene katsetus mind maha saada oli pärast pisikest latti, mis vähe kaugelt vist läks. Tõmbas pea alla ja pani oma 10 jõhkrat pukki järjest. Mul polnud lõpuks jaluseid ka ja poleks vist palju puudu jäänud. : d
Ütlesin siis justkui teades triinule, et pane kaamera filmimise peale, et ma tulen uuesti. Pärast latti ei teinud midagi ja okseril läks jälle vähe lendu, maandudes kohe pea alla, paar sellist hüpet ja aru saamatagi ma kohe all olingi : D Muidugi on tema seljas natuke raskem ka püsida, kuna too üldsadul on rohkem nagu koolisõidusuunaline. Üsna sirged hõlmad on, põlved libisevad kohe üle ja polegi kuskilt nagu kinni hoida . Video pealt tundub eriti lamp kuidagi, seljas ja kõrvalt küll väga polnud : D
Igatahes, triin jooksis, tõi hobuse tagasi, haiget ei saanud, läksin selga ja sõitsin edasi. Pärast seda oli okeika.
Casa´ga tegin ka. Tüdruk oli tubli. Jube hästi on hakanud alt välja tulema ja üldse hüppama. Ja tema sõidab nüüd ka (kui pole juba länud) Sassi juurde Belgiasse. saab vähe rohkem ratsahobuseks. Ehk teeb talvel juba mõne stardi ja kevadel pidi siis tagasi tulema kui ära paaritatakse.

Paar videot siin siis ka:

http://toru.ee/view/95a52c30455c (kukkumine)

http://toru.ee/view/e31ee33c3092 (viimane trenn)


Ja miskeid pilte veel.



Sisley



Casa




Fighting Moonlight Girl (i: Fighting Fit, e: Barbie, ei: Lokomotiv xx)


Zephia M (i: Zazko, e: Galathea, ei: Bentley)


Ivi Queen (i: Apoleon Timpex, e: Ikita Monday, ei: Nimmedor)


Victoria



C.
Oh kui piinlik on, et pole kirjutanud jälle nii kaua. Väga palju on igatahes jälle juhtunud. Tuleb pikk postitus jälle, niiet pange vaim valmis :D

Alustaks siis kusagil augusti algusest. Lahori sõitis ülevaatuse ajaks koju ja jäi ka sinna, kuna polnud paariks nädalaks mõtet enam tuua. Igatahes selle ajaga oli ta vähemalt minu käes igati käsitletav ja tubli. Sai platsil üle kavalettide sõidetud, galoppi tehtud jms. Kurb tegelt natuke, et linna viia ei saa. Ülalpidamine seal liialt kallis. Hakkas see loom just väga meeldima.

Sisley ja Casaga vähe vabamalt võtnud. Nii mõned korrad nädalas on nad siis töös. Eks see muidugi annab tunda. Paksukesed on ja trenni esimesel poolel ka vähe jäigemad ja raskem lõdvestama saada. Muidu ei kurda. Ratsastuselt on täpselt sealmaal, kus nad peaksid olema, arvestades kui vähe seda aega on olnud.

Vioola ja Amaretto saavad ka regulaarselt paar korda nädalas liigutatud. Suurt midagi pole neist rääkida. Ratsastatud ja kogenud hobused juba. Vioolalt tahaks ainult vähe rohkem elastsust ja vetruvust saada. Amarettoga olen üritanud lihvida külgliikumisi ning ratsastustrennidesse vahelduse toomikseks isegi mõne üksiku hüppe sooritanud. Ja kusjuures päris edukalt, arvestades, et ta on koolisõiduhobune ja varem väga takistust näinud pole :D

Siis too noor 3-ne ruun Hercules, keda vähem kui kuu sai sõidetud. Pärast ruunamist nägi välja nagu ribiorel, lisaks keegi karjas vastu teda ei võtnud. Selline arg ja eemalehoidev oli. Sai ka temast lõpuks asja. Kui nii võib öelda. Vähemalt ta ei tassinud ratsanikku enam suvalt mööda platsi, oli täitsa juhitav, eest pehme, tõusis galopile ja sai isegi paar pisikest ristikest ületatud. Maastikul ka täiesti pommikindel. Niiet väga lux ponike. Too müüdi nüüd muidugi maha paar päeva tagasi hehe.

Asemele tuli siis üks 3ne traavli-raskeveoka ristand. Sellist ilusat õunikhalli värvi. Ja ilma naljata, ta näeb jumala kihvt välja. Liikumine ka väga okei.
Ta muidugi nägi välja nagu metsjeesus. Liisuga noppisime lakast ja sabast takjaid välja. Lõikasin lühemaks, panin balsamit ka ja täitsa ilus loom tuli alt välja. Homme(nüüd vast juba täna) näitab teda ilmselt ka ülevaatusel.

Ülevaatustest rääkides, oli meil üleelmine nädal Maasikmäel piirkondlikud tori hobuste jõudluskatsed. Casa ja Puma näitasid end väga heast küljest, saades ka võrdselt kõigist rohkem punkte. Noortest olid üllatajad aga Vau ja Loola, kes kutsuti ka möödunud laupäeval toimunud üleriigilistele jõudluskatsetele Toris.
Kõige rohkem võib nende üle uhke olla, kuidas nad ennast ülal pidasid. Treilerisse marssisid nagu vanad võistlushobused (kusjuures Vau reisis elus esimest korda ja Loolat, kui toodi meile, siis tuli kordega peale tõmmata).
Vau sai siis I auhinna TA noortest märadest. Loola ja siis üks teine mära olid TB arvestuses. Loola jäi kahjuks napilt napilt teiseks. Oli muidugi 100% näha kuidas ta päeva otsa passimise peale loiuks ning ükskõikseks oli muutunud ja ei näidanud absoluutselt ligilähedalegi seda traavi & hüpet, mida kodus. Aga pole ka hullu. Kogemus siiski.

Homme on tulemas siin uus piirkondlik ülevaatus. Seekord EHS tõuraamatus olevatele hobustele. Mul tuleb siis näidata 6- te hobust, neist 3 on täitsa sälud. Tuleb pikk ja väsitav päev. Wish us luck :)

Üritan ka mingi aeg pilte lisada toimunust, niiet püsige lainel (:


C.
Pole jälle ammu saanud mahti kirjutada aga mis seal ikka.
Alustaks jälle kuskilt otsast. Sisley ja Casa saavad nüüd vähem trenni seoses suve lõppemisega ja ilmselt jäävad nad ka sügisel seisma.
Üldiselt on nad head aga noh, kuna nüüd pausid jäävad tihedalt sisse, siis natuke keerulisem ikka on. Kellel energiat rohkem üle kui vaja, kes mõni päev vähe kangem kui muidu ja muu selline. Aga saame hakkama. :)

Lahoriga jõudnud juba niikaugele, et ei kordeta enam ette, vaid lähme kohe selga. Saab platsil traavitada, teeme voldikesi ja asju ja isegi galoppi juba väheke. Olen siiski ettevaatlik temaga, pole mittemingisuguseid tagasilööke kindlasti vaja. Aa, maastikul käisime ka ükspäev. See oli tegelikult üsna hulljulge ettevõtmine. Riina oli siis Variandiga teejuhiks. Algne mõte oli, et jalutame väheke aga tüdruk oli lausa nii tubli, ei ehmatanud ega passinudki eriti, et üsna pea lasime traavi ja lõpuks tegime üleüldse esimese galopigi ära. Ja talle täitsa paistis meeldivat. :)

Siis üks uus noor ruunake tuli ka hiljuti sõita. Üritab talle ka väheke ratsahobuseks olemist õpetada. Näis, mis kuuga teha annab. ;) Hetkel siis 6 hobust sõita. o_O

Siis hm. Sisleyst tehti müügivideo (ja, ta müügis, ostke ära hehe). Ütleks, et ta polnud just kõige parem tol päeval aga siiski, päris hea näeb välja (kui tema ümmargune olek välja arvata). Minu istak ja asjad seal nagu väga kriitikat ei kannata. Vaatasin, et käed loperdavad kuidagi palju ja üldse jube paha paha on :D Aga nüüd jälle hea ennast parandama hakata. Muidu mulle meeldisid videos, et üleminekud olid üllatavalt ühtlased. Janoh, muidu tegelt väga ei viriseks ka, hobune alles 2,5 kuud sadulas olnud :D
Igatahes siin need on:
http://www.youtube.com/watch?v=UGhf0dgFDTk&feature=channel_video_title
http://www.youtube.com/watch?v=vTyTxUiOxCw&feature=channel_video_title

C.
Keegi loeb ka seda blogi veel? Nii harva kui ma ka kirjutan.
On need kokkuvõtlikud tekstid üldse huvitavad või millest täpsemalt lugeda tahate? Rohkem/vähem pilte, teksti? Millestki muust spetsiaalsest? Avaldage vähe arvamust! :)

C.
Niisiis üsna mitmeid asju on saanud toimuma.
Eelmine nädalavahetus olime Käroliga Ruilas Fei world cup´il. Palju ilusaid hobuseid, tuttavaid inimesi ja erinevaid elamusi. Ööbisime kõik päevad väänas. Ühel päeval sai ka uudeka, kiva, pilli, raagi, sassi ja teiste ratsutajatega kukrumäel grillitud. Selline mõnus nädalavahetus oli.
Ja kuna Sass juba eestis oli, siis loomulikult ratsutasin ja trenni sain ka. Hobused pidavat olema üsna head, arvestades, et nad kusagil 2 kuud alles sadulas on olnud.
Aga ega on ka. Sisley tahaks muidugi vähe rohkem tööd saada ja vaja palju igasuguseid painutusi ja lõdvestusharjutusi teha. Ta läheb jube põlema nüüd trenni alguses. Tahaks jubedalt ainult joosta ja rahmeldada. Trenni keskel ja lõpu poole alles läheb selliseks heaks ja normaalselt sõidetavaks. Eks temperament lööb välja lõpuks :D

Casa ka hästi elavaks ja tähelepanelikuks läinud. Muidu kõik nagu normis aga traavisammu tahaks vähe pikemaks saada. Sass rääkis sedasama, et oleks vaja raami pikemaks sõita. Liikumist loomale ju küllaga antud aga kui vähe pingesse läheb siis ei lase enam läbi selja ja teeb kohe pisemaid samme.
Galopis suure voldi peal sellist kokku-edasi sõitmist tegime ka, niiet hakkas kohe tuntavalt taguotsa rohkem alla tooma.

Aga ega nüüd nendega midagi rohkem eriti ei olegi. Jätab sõidukordi nädalas vähemaks ja lihvida juba olemasolevat. Sügisest jäävad nad ilmselt niisama seisma =( Ise lähen ju kooli ja pole ka raha endal ülal pidada mujal. Muidu kasvõi ühe neist tahaks õudsalt kaasa küll võtta.

Aa. Üks uus suks tuli ka mulle miski nädalake tagasi. Lahori siis nimeks. Suur sõbralik läti mära. Vähe probleemne ja algeline see sõitmine veel küll aga materjali nagu on. Loodetavasti tuleb sellest midagi kihvti. :)

Tegime neile ka vabakaid täna. Sisley´le ja Casale ei hakanud midagi suurt ette toppima. Kusagil 120-130 hüppasid max aga sedagi juba sigavingelt. Lahori selle kõrguse juures aga isegi ei pingutanud, niiet tõstsime lõpuks kusagile 160-ne peale ning seegi ületati ilma mingisuguse vaevata. Tubli tubli tüdruk! :)

Ainult, et noh.. kvaliteet on suht paha :D Ma ei tea, ma olen oma peeglika vist ära vussinud. Ma ei oska enam seda niimoodi tagasi sätestada, et need pildid nagu nii "triibulised" ja udused ja koleda valgusega ei jääks. (Praegu jäid nagu väga hallid kuidagi, kuigi kohati oli päike väljas). Keegi targem võiks mulle vähe seletada mis programmi ja sätetega nad pildistavad päikselise/päikseta ilmaga, et tuleks ilusad selged ja vähe kontrastsemad pildid. Ma oleks hästipalju tänulik :)








C.

reklaam